sábado, 22 de octubre de 2011

cantos

Cuento en Kaqchikel, Familia de Contadores:



                                                            Jay Ajilanela’

Chupam ri Tz’apiq’ij richin ri Ab’ Kab’lajuj Ey, jun tetata’ ajilanel rub’ini’am Tatawo’ yerutijoj wo’o’ rumam chi richin nkitzeqelb’ej kisamaj xikin kati’t xikin kimama’. Re jun jay winäq re’ chi k’altäq chi maytäq k’o kochoch chi K’olok’ïk Ab’äj. Ri nana Ixim nub’ila’ chi ke ri riy chi okel ri nkitz’ük k’ak’a’ rub’eyal ye’ajilan richin chaq maja’il ye’ajilan.
Xseqersan ri q’ij Jun Tz’apiq’ij, xpakatäj ruxe’ kaj, ro’ q’ij chuxe’ rutikirib’al k’ak’a’ juna’, ri nana Ixim ri Tatawo’ xkib’ij chi ke ri kiy kimam chi tikajilaj  jumuch’ ixim xrelesaj ri tata chupam jun ko’öl kol. “Tich’ob’o’ na nab’ey achike rub’anik xkixajilan, k’a ri’ nichäp rub’anik, ruma sib’iläj okel ri nojinïk ch’ob’onïk chuwäch ri yix’anim,” xcha’ ri ati’t chi ke.

Richin nkiyäk kik’u’x ri wo’o’ kiy kimam, xkisüj wo’o’ sipanïk chi ke: jun ruma tz’aqät ye’ajilan; jun chik ruma pa rucholajem; jun chik ruma ütz rusolik rucholik nib’ij; jun chik ruma man k’iy ta sachoj;  jun chik ruma aninäq yixajilan. Ri ti ch’i’p ri’ xuk’utuj achike ri kochinïk. Xkisöl chuwäch chi ri ch’uti’n jun k’olok’ïk kab’kakaw; ri chuxikin ri ch’uti’n ka’i’ k’olok’äq kab’kakaw; ri rox, oxi’; ri rukaj, kaji’; ja k’a ri ro’, wo’o’ k’olok’äq kab’kakaw we nkajo’ pa ruk’exel juche’ kab’kakaw ruma xa junam yepajom.
“Tikirel yixajilan chupam re wo’o’ q’ij richin ri Tz’apiq’ij. Nqak’ül qi’ jun q’ij chuxe’ ri Oxlajuj No’j, nisöl chi qawäch,” xecha’ chi ke.

Kan xa xe’ xkimäj etz’anem ajilanïk, a Wo, ri ch’i’p, kan ja xub’ij apo chi kesamäj pa molaj. “Ütz k’a,” xecha’ ri chawom. Chi kijujunal xkib’ij apo achike rub’eyal ye’ajilan. Xuchäp el rub’ixik ri nimalaxel, xuk’isb’ej ri ch’i’p.
Nab’ey, ri xta Na, oxlajuj rujuna’, xub’ij chi ütz ta yekitzob’ajij nab’ey pa juk’altäq, pa jutuktäq, pa jumuch’täq. Ruma k’ïy jastäq pa qak’aslem pa juk’al e nuk’ül wi, pa juk’al ye’ajiläx wi. Jun winäq ruchajim lajuj ruwi’ ruq’a’, lajuj ruwi’ raqän; chi juwinäq kitzob’ajim ri q’ij; juk’al raqän b’ätz’ nb’e chupam juximaj; juk’al ximaj nuk’waj jun peraj po’t; juk’al k’olok’äq taq ab’äj yechole’ chupam Sakinïk, ojer etz’anem; juk’al ruwa kakaw najowäx chupam Chokola; jutuk xak netan jujun ruwäch ri juk’am ulew; jumuch’ raqän si’ nb’e chupam jun ejqa’m si’.

Xta Kab’, kab’lajuj rujuna’  utziläj ajkem, xub’ij chi sib’iläj k’iy ri juk’al, jutuk, jumuch’ ruma rik’in jub’a’ man nuq’i’ ta jumuch’ ruwa ixim chupam jumuch’ ixim. “Ütz keqatzob’ajij pa kaka’ (ka’i’, kaji’, waqi’, waqxaqi’….). “Titzu’ ri raqän b’ätz’ nb’e chupam juximaj, pa kaka’ najiläx wi,” xcha’ chi ke. “Ri si’ chuqa’ pa kaka’ najiläx wi.”
Xta Ox, b’eleje’ rujuna’, xub’ij chi ketzob’ajïx pan ox’ox, achi’el ri xuk’ub’, ri rutz’uyub’äl ka’, ri Oxi’ Ajawa’ (oxi’ ch’umil), ri pach’um wi’aj nb’an chi oxi’ b’oraj ismal wi’aj. We niwajo’ k’a keqatzob’ajij chi oxlajutäq, achi’el ri oxlajuj ruch’arik rij kok, ri oxlajuj ruch’arik ri q’o’oj xalq’a’t, achi’el chuqa’ ri oxlajuj awäj ch’umil chuwa kaj.

A Kaj, jun ti k’ajol ala’, ruchapom waqxaqi’ rujuna’, xub’ij chi kekitzob’ajij pa kajkäj achi’el ri kaji’ rukajtz’uk ri kajulew; achi’el ri kaji’ rukajtz’uk ri tuj; ri k’am ulew ri k’am awän; ri kaji’ ruxaq ri lotz; ri kaji’ ruwäch rub’onil ri ixim. We niwajo’ k’a pa kajlajutäq achi’el ri cholaj ruwa ixim k’o chuwäch jun jäl.

Ja k’a ri a Wo, ruk’exel rumama’, xub’ij chi ütz kekitzob’ajij na nab’ey chi wotäq (5, 10, 10, 20), achi’el ruwi’ qaq’a’ qaqän; ri wo’o’ ruwa ixim yetik; ri wo’o’ sak nokisäx rik’in ri etz’anem Sakinïk; ri ob’ichal q’ij k’o chupam ri Tz’apiq’ij. Tuqa chi qe ri qamama’ nub’ij chi qe ‘xajan najöq’ el pa ruwi’ wo’o’ raqän äj.’ Wo’o’ chuqa’ ri b’onil k’o kejqalem; ri räx ruk’u’x rumuxu’x ruwach’ulew, ri kaji’ chik rukajtzaltemal ri kajulew: käq, säq, q’ëq, q’än.

Ke ri’ chi e wo’o’ xkiya’ chi kiwäch chi xekitzob’ajij na nab’ey pa wotäq; k’a ri’ nkiya’ retal rik’in jujun taq xik’a’y. Ke ri’ xa xe’ chik yekajilaj ri taq  che’ ri nkejqalej wo’o’; k’a ri’ xe chik nkiya’ ruwi’. Xkitzeqelb’ej rupixa’ ri xta Na, pa cholaj xkiya’ kajkäj taq molaj ruwa ixim. Yekiköt, chi kijujunal xkajilaj nab’ey ri jumuch’ ixim xqa pa taq kiq’a’ rije’; k’a ri’ xkajilaj ri xuya’ kan ri kimama’.

Ri ro’ q’ij, xkijäch apo ri etz’anem pa q’uch chi kiwäch kati’t kimama’. Xkisöl ri na’oj xkib’anala’. Xkik’ül ri wo’o’ kochinïk, xkijäch qa chi kikojöl. Junam xkik’ül. Xekiköt kik’in ruma xetikïr xesamäj pa kuchuj, xkitola’ ki’.

Ri ati’t ri mama’aj xkiq’alajisaj chi kiwäch chi kan ojer wi ri’, ri xikin kati’t xikin xikin kimama’ kichapom pe rokisaxik ruwa taq tz’ite’ richin yekajilaj ri q’ij, yepajon rik’in. “Wakami röj, qatzeqelb’em na pe rokisaxik ruwa taq ixim, raqän taq xik’a’y richin ajilanïk,” xecha’. Ri Tatawo’ xutz’aqatisaj “ri ajilanïk chi ixim chi che’ tikirel nub’ini’aj Iximche’, achi’el ri tinamït Chi Iximche’. Ja k’a ri nana Ixim, xunataj chi ke chi ri ajilanïk chi ixim, iximanïk rub’i’.